Näidistundi alustasin eesmärkide ja õpiväljundite tutvustamisega ning lisasin need ka PowerPoint esitlusse. Visualiseerides on õpilasel parem neid jälgida ja meelde jätta, samuti on õpilastel erinevad õpistiilid, mõnedel on parem kuulamismälu, teistel jällegi parem nägemismälu.
Näidistunni teoreetilises osas oligi kogu tund mul ülesehitatud PowerPoint esitlusele. Et õpilastel oleks silme ees märksõnad ning olulisemad laused, samuti ka pildi materjal, selleks et teemat paremini omandada. Koostasin esitluse põhimõttega, et seda saaksid ka need õpilased, kes mingil põhjusel tunnist puudusid kasutada ning järgi õppida.
Rühmatööl on head eeldused toetada sügavat õppimist, ent nende eelduste teostumiseks on vaja, et rühmatöö oleks hoolikalt kavandatud, täpselt planeeritud ning vajalikul määral juhendatud. (Karm, 2013). Kuna rühmatöö annab võimaluse arendada ka õpilaste suhtlemis- ja koostöö oskust, kasutasin seda oma tunnis. Samuti küsisin õpilaste käest suunavaid küsimusi, et neid tunni tegevusse aktiivselt kaasata ning julgustasin neid ka oma arvamust avaldama.
Klassiruumi keelekeskkond, kus toimub suur osa arutleludest, läbirääkimistest, ülesannete selgitamisest, väärtuste kujundamisest, mõjutab otseselt õpilaste vastuvõtuvõimet, sest rollid on tavapärasest erinevad. Õpilane on kuulaja, õpetaja aga juhendaja rollis. Klassis vahendatakse erinevaid semiootilisi süsteeme, sealjuures on keel ise peamine semiootiline süsteem, mida kasutatakse. Seda toetavad pildid, tabelid ja graafikud. Keele kaudu toimub ka paralleelselt eksisteerivate märgisüsteemide õpetamine, mistõttu on keel vahend õpetatu interpreteerimise ja selgitamise protsessis (Christie, 2000). Seetõttu peaks tunnis kasututatav keel olema võimalikult efektiivne, et eespool mainitud ülesandeid täita. Õpetajal tuleb keeleliste vahendite valimisel lähtuda produktiivsuse printsiibist ehk millise dialoogi või monoloogi laad on õpilastele vastuvõetavaim. Selline valik on vajalik, et jälgida oma töö tulemusi. Teisalt tuleb õpetajal testida õpilaste arusaamist ainest ja nende üldist intellektuaalset võimekust. (Roostik, 2012)
Oma keelekasutust pean küllalti korrektseks ning püüan alati kontrollida, mida ja kuidas ütlen ning sellega olla eeskujuks õpilastele. Esimestel aastatel oli minu kõige suuremaks katsumuseks liiga vaikne hääl ning samuti oli mul mõningaid raskusi selge diktsiooniga. See tulenes teatavast ebakindlusest ja pabinast, kuid tänu heale praktikale ja harjutustele, olen selles osas teinud enda hinnangul suure arengu. Näidistunni teooriaosas püüdsin võimalikult rahulikult ning arusaadavalt tunni teemat seletada. Seejärel küsisin suunavaid küsimusi ning teemakohaste vastuste saamisel sain järeldada, et minust saadi aru.
Kujundan õpilastele nii füüsiliselt kui ka vaimselt turvalise keskkonna. Olen algusest peale proovinud luua õpilastele sellise tunde ja koha, kuhu nad tuleksid hea meelega ja hirmuta, kus nad saavad positiivses keskkonnas õppida ja vabalt oma arvamust avaldada.
Julgen väita, et näidistunnis pakkusin õpilastele tuge ning koos lõime turvalise õpikeskkonna, kus õpilased tundsid ennast hästi. (video1, video2, video3)
Olen ise eeskujuks korraliku kodanikuna, väärtustades Eesti kultuuri, tähistades erinevaid tähtpäevi ja külastades erinevaid kultuuriobjekte. Näiteks olen külastanud õpilastega Eesti Vabaõhumuuseumit, et näidata neile eestlaste eluolusid vanasti.
Näidistunnis tõin näite ka igapäevaelust, kuidas meedia võib mõjutada sündmuskorraldust.
Tunnis planeeritud tegevused ei jäänud tegemata, kõik sujus ning õpilased olid töömeeleolus ja vastasid minu poolt esitatud küsimustele.
Õpilaste tagasisidest lähtuvalt saan välja tuua järgmist: õpilased hindavad mind kui sõbralikku ja usaldusväärset õpetajat. Neile meeldib minu tundides valitsev sõbralik ja vabam õhkkond. Välja on toodud selge ja arusaadava slaidiesitluse kasutamine ning rühmatööd. Kriitikana on ära nimetatud kohati minu liiga vaikne hääletoon.
Juhendajate hinnang on samuti olnud positiivne. Nii nagu õpilasedki on juhendajad eraldi välja toonud sõbraliku õhkkonna. Tundides valitseb selge struktuur ning õpilased töises meeleolus. Samuti olen saanud tagasisidet ka näiteks kooli direktorilt, kes on ära maininud mind kui õpilasi innustavat ning uuendusmeelset õpetajat.
Arendamist vajavate pooltena on välja toodud näiteks kohati liigne kiirustamine tunni ülesannete selgitamisel ning tunni eesmärkide parem sõnastamine. Samuti on mind julgustatud ja mulle antud nõu, kuidas õpilasi veel rohkem ja paremini tunni tegevustusse kaasata, et õpe oleks veelgi rohkem õppijakesksem.
Hinnates oma arengut viimase kolme aasta jooksul julgen väita, et olen muutunud palju enesekindlamaks, tunnen ennast klassi ees tunduvalt vabamalt. Kuigi tean, et pean endiselt tegema oma häälega väga suurt tööd, nagu eelnevalt ka mainisin, sest osade õpilaste tagasisidest selgus, et rääkisin liiga vaikse häälega, mis tekitas neile ebamugavust ning osa infost jäi neil lihtsalt kuulamata.
Tundide ettevalmistamisel tunnen ennast samuti kindlamalt ning see läheb lihtsamalt. Aeg-ajalt tuleb veel ette tõrkeid aja planeerimisega. Saan tunni teemad liiga kiiresti läbi võetud ning tuleb kiiresti midagi asemele mõelda. Seetõttu tean, et tuleb väga palju rõhku ja aega panna tunni ettevalmistusele ning püüda juba ette planeerida erinevaid lisategevusi. Tundides kasutan järjest rohkem erinevaid õppemeetodeid ning suudan järjest paremini vastava grupi eripäradega kohaneda. Õpilaste positiivne tagasiside ning õpitulemiste saavutamine on pannud mind veel rohkem pingutama ning on andnud kinnitust, et valitud eriala on mulle südamelähedane, sobiv ja õige.